Kirju saates või dokumentidele aadressi märkides tuleb sageli täpsustada postiindeks – 5st numbrist koosnev kood, mis tähistab teatud piirkonda. Aga millist piirkonda? Kas indeksite vahel leidub mingi seaduspära? Mingi struktuur? Selles postituses uurimegi, kuidas postiindeksid jaotavad Eesti erinevateks piirkondadeks.


Järgnev arutelu põhineb valimil, mis moodustab 90% kõikidest indeksitest. See on piisav kogus, et saada hea ülevaade indeksite paiknemisest, mida illustreerib järgnev joonis:

 

Indeksi esimene number

Kas postiindeksi esimesel numbril on mingi tähendus? Ilmselt peab olema. Aga milline? Millist piirkonda tähistab näiteks number 1, 2 või 3-ga algavad indeksid?

 

Eelneval joonisel on varianti B kerge välistada – indeksid esinumbriga 1, 2 ja 3 ei saa ju ometi nii väikest piirkonda katta. Või saab? Vaatame, milline neist kolmest vastusest on õige:

 

Ilmneb, et piirkonnad on jaotunud järgmiselt:

1 – Tallinn
2 – Narva, Narva-Jõesuu
3 – Kohtla-Järve
4 – Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa
5 – Tartu linn
6 – Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Viljandimaa
7 – Viljandimaa, Järvamaa,  Harjumaa, Raplamaa
8 – Pärnumaa
9 – Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa

 

Kohtla-Järve

Miks on nii, et Kohtla-Järve on saanud endale numbri 2? Samas Viljandimaa, Järvamaa, Harjumaa ja Raplamaa jagavad kõik numbrit 7? Kui Tallinna korral on mõistetav, Tartu korral veidi vähem mõistetav  ja  Narva korral ainult natuke mõistetav „erineva esinumbri saamine“, siis Kohtla-Järve tekitab minus juba mitmeid küsimusi. 3-ga algavaid indekseid on veidi rohkem kui 50, samas 7-ga algavaid indekseid on rohkem kui 1000.

Kui 2011. aastal elas Kohtla-Järvel (vaid) 44107 elanikku, siis 1979. aastal elas seal 87472 elanikku. Korralik arv, aga kas ka piisav, et oma numbrit saada? (ja kas Tartu linna puhul on 100 tuhat elanikku piisav, et see Tartu maakonnast eraldada?)
Olgu veel märgitud, et aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn. Need 3 linna on aga indeksite hulgas, mis algavad number „4“-ga.

Lisaks näeme, et maakondade piirid pole “tsoonide” määramisel rangeks reegliks, sest Viljandimaa kuulub nii number 6 kui ka 7 alla.

 

Järjestame indeksid

Mis juhtub siis, kui järjestame indeksid grupi sees kasvavalt ning järjestikused indeksid ühendame joonega?

 

Tekib muster 😉 Mis alusel ja miks on need piirkonnad selliselt jaotatud? Ei tea. Tundub, et omavalitsuste piirid pole alati jaotamise aluseks olnud.

 

Järjestus 2

Järjestame indeksid jällegi kasvavalt. Unustame indeksite esinumbrid ja värvime järjestikke indekseid ühendavad jooned värviskaalal sinine-must-valge. Saame tulemuseks:

 

Tulemuseks on jällegi maailmaklassiline muster 😉 Näeme kust on indeksite määramist alustatud ja kuidas on jõutud suurtemate indeksiteni.

 

Uuri ise

Järgnev java-rakendus annab igaühele võimaluse ise indeksite paiknemist uurida (tegemist on Stanfordi ülikoolis visualiseerimisega tegeleva Jeffrey Heer’i  ühe visualisatsiooni open source code’i veidikene moditseeritud variant)

Sisesta indeks (või osa sellest) ja indeksile vastav piirkond hakkab “särama”.

 

 

Kui keegi teab rohkem midagi sellest, kuidas postiindeksite jaotamine tsoonidesse toimus, kes sellega tegeles ja miks selline valik tehti, siis oleksin väga tänulik, kui postitaksite asjakohase kommentaari. Aitäh!

 

Ole kursis ka järgnevate postitustega:

 

Loe ka:

Kategooriad: Analüüs, Eesti

9 kommentaari

  1. tanel says:

    Eile postitasin stat24.ee FB lehele küsimuse, milline kolmest esitatud joonisest vastab indeksitele esinumbriga 1,2 ja 3 (sama küsimus nagu postituse alguses).

    Mirko Känd formuleeris väga põhjaliku vastuse, mida näete siit: http://goo.gl/V2T9L

    Tasub uurimist!

  2. tanel says:

    Olgu veel mainitud, et Eesti Postist sain küsimusele “Kuidas postiindeksid jaotatud on?” vastuseks:
    1. vastus: maakondade järgi
    2. vastus: hiljem siiski täpsustasid, et näiteks Narva ja Tallinn on eraldi, aga ei osanud midagi põhjalikumalt kommenteerida

  3. Aarne says:

    Siit saad kontrollida, kas su postiindeks on algarv või mitte: http://toompark.pri.ee/indeksitest/

  4. stj says:

    Arusaamatuks jääb, miks on arutletud piirkondade ajaloolise rahvaarvu ja haldusüksuste üle. Tegu ei ole ju vanade EExxxx postiindeksitega, vaid ikka Eesti Vabariigi ajal kasutusele võetud viiekohaliste koodidega.

    • tanel says:

      Ma proovisin leida põhjust, miks Kohtla-Järve on “eriline”. Ma ei tea postiindeksitest suurt midagi, aga võimalik on juhtum, kus uute postiindeksite grupeeringud/piirkonnad on peaaegu üks-ühele tuletatud vanade postiindeksite põhjal. Seega ajaloolise rahvaarvu üle arutlemine võib-olla polegi väga mõttelage.

      • tõnisk says:

        Täpsemalt ka tagamaid teadmata, kuid indeksite jagamine võib olla seotud ka posti mahuga, mis sihtkohta laiali veetakse, nt mõnedel juhtudel jagatakse isegi firmadele eraldi postiindeks (nagu nt EMT Tallinnas). Aga väga ilusad visualiseeringud!

  5. PI says:

    Just tegime uue postiindeksite otsingu süsteemi. Oleksime tänulikud tagasiside eest!

  6. TK says:

    Arvan, et üks indeks on üks kanne (postiljoniring), tavaliselt 2 viimast numbrit siis muutuvad.

  7. Neid indekseid tuleb järjest juurde!

Avalda arvamust tanel