Stat 24 .ee

Mulle meeldivad valikvastustega testid. Need on võrratud, sest õiget vastust teadmatagi on võimalik küsimus maksimumpunktidele vastata. Kuidas aga suurendada šanssi, et juhuslikult valitud vastusevariant õigeks osutuks? Selles posituses näitan 5 strateegiat, kuidas nii autokooli kui ka matemaatikatestides seda teha.

1.  Vali keskelt

Testi koostaja soovib alateadlikult õiget vastust ära peita. Seega on tavaliselt esimene ja viimane vastus vale. Ei usu? Järgneval joonisel on näidatud õigete vastuste sagedused matemaatikavõistluses “Känguru”.

Vastusevariandid B, C ja D on palju sagedamini õiged kui äärmised A või E.

Visualiseerime samu andmeid veidi teisiti. Kui testis on 100 küsimust ja iga vastusevariant on võrdvõimalik, siis keskmiselt on 20 juhul õigeks vastuseks A, 20 juhul B, 20 juhul C, 20 juhul D ja 20 juhul E. Järgmisel joonisel on näidatud, mitu õiget vastusevarianti oli vähem või rohkem kui võrdvõimalike vastusevariantide korral ootaksime.

Kui selline kallutatus esineb võistlusel, kus osaleb üle 10 000 õpilase, see esineb 10 aasta järjest ja seda teevad matemaatika taustaga inimesed, siis võid päris kindel olla, et samuti esineb see põhikooli kirjandustunni kontrolltöös või ülikooli mikrobioloogia eksamis.

Arvuti abiga on vastusevariantide järjekorda lihtne juhuslikuks muuta ja seega tuleb kasuks uurida vihjeid vastusevariantidest endist.

 

2. Ignoreeri suurimat ja vähimat väärtust

Kui küsimus nõuab vastuseks arvu, siis on tark ignoreerida suurimat ja vähimat väärtust. Miks? Nagu eelneva vastusegi korral: testi koostaja üritab alateadlikult õiget vastust varjata. Kuna “Känguru” võistluses on vastusevariandid enamasti järjestatud vastavalt suurusele, siis sobivad eelnevad graafikud vastavat väidet illustreerima.

 

3. Kas pikim vastus on tavaliselt vale?

Pikima vastuse valimine ei ole autokooli liiklustestides hea strateegia: õigete vastuste osakaal on 51% – umbes sama, mida ootaksime juhuslikku valikut tehes (liiklustestides on tavaliselt 2-3 valikuvarianti ning õigeid vastuseid võib esineda mitu. Kõikidest vastustest on õigeid 52% ja valesid 48%).

Mis juhtub aga siis, kui üks valikuvariantidest on teistest märgatavalt pikem, nagu näiteks järgmises küsimuses:

Kas kerghaagise kasutamisel peab kehtima liikluskindlustuse poliis?

A.) Jah (õige)

B.) Ei (vale)

C.) Piisab, kui sõiduki suhtes on kehtiv poliis olemas (vale)

Sel juhul on pikimad vastused liiklustestides üldjuhul valed.

Kuidas toimida aga juhul, kui üks valikuvariantidest on teistest märgatavalt lühem?

Kas jalgrattal tohib vedada sõitjat, kui puudub sõitjale iste?

A.) Jah, kui ei seata ohtu sõitjat (vale)

B.) Ei tohi (õige)

C.) Jah, kui sõitjal on kaitsekiiver (vale)

Autokooli liiklustestides on lühivastused üldiselt õiged.

Kujutan ette, et osade testide korral võib seos olla vastupidine: märgatavalt pikemad vastused on õiged ja märgatavalt lühemad pigem valed. Õige vastus sisaldab võimalikult täpset informatsiooni, lühemates vastustes jäetakse olulist välja. Mida aga eelnevad tulemused näitavad, on see, et valikvastustega teste ei osata koostada.

 

4. “Alati” ja “kunagi” on valed

Kui vastusevariant sisaldab sõna “alati” või “kunagi”, siis tõenäoliselt on see vastus väär. Näide liiklustestidest:

Suvaline vastus liiklustestis on 52% juhtudest tõene. Kui suvaline vastus sisaldab aga sõna “kunagi” või “alati”, on see vaid 22% juhtudest õige.

 

5. Valik “mitte ükski” on väär

Valesid vastusevariante pole alati lihtne välja mõelda. Seega lisatakse ruumi täiteks sageli vastuseid stiilis “mitte ükski eelnimetatutest pole õige”. Sellised vastuseid on mõistlik ignoreerida. Näide matemaatikavõistlusest “Känguru”:

Vastusevariant “mitte ükski” on 9.3% juhtudest õige. Võrdvõimalike vastuste korral ootaksime vastavaks näitajaks 20%. Kuna “Känguru” võistluses on valik “mitte ükski” tavaliselt viimane variant, siis võib-olla on kogu kallutatus tingitud sellest, et äärmised vastused on üldjuhul valed? Võttes arvesse A, B, C, D ja E esinemissagedused, ootaksime eeltoodud näitajaks 13% ja võime järeldada, et “Känguru” võistluses on vastus “mitte ükski” ikkagi pigem vale (proportsioonide erinevus oli statistiliselt oluline minu valimi korral).

 

Kokkuvõte

Raske on koostada valikvastustega testi, mis ei anna vihjeid õige vastuse kohta. Järgmine kord kui vastust juhuslikult valid, vali targalt!

 

Ole kursis ka järgmiste postitustega: