Millal netikommentaatorid lõunatavad? Kas Delfi kommentaatorid on tigedamad kui Postimehe kommentaatorid? Miks on kommentaatorite lemmikteemadeks homod, värdjad ja Venemaa? Neile küsimustele vastamiseks on uuritud kõiki 2012. aasta jalgpalli EMiga seonduvaid artikleid, mis on ilmunud Postimehes ja Delfis.

Categories: Analüüs, Eesti 0 like

Eelmises osas analüüsisime riigikogu liikmete sarnasusi hääletamisel moodustades joonise, kus üks liige oli teisega ühendatud, kui 45%, 60% või 80% hääletustest oldi otsustatud ühtemoodi. Selles osas uuritakse edasi riigikogu liikmete sarnasusi hääletamisel, kuid veidi teistsuguse lähenemisega.

Categories: Analüüs, Eesti 0 like

Sõnaga “sotsiaalvõrgustik” seostatakse esmalt Facebooki, siis Twitterit ja võib-olla lõpuks isegi blogisid ja foorumeid. Parlamendi liikmete hääletustulemuste põhjal saab aga kokku panna rahvasaadikute sotsiaalse võrgustiku, mille põhjal saab teada, kes hääletavad sarnaselt, kes on erakonna tuumik ja kas erakonnas leidub liikmeid, kes hääletustulemuste põhjal sarnanevad hoopis mõne teise erakonna liikmetele.

Tallinna börs on perioodil 2000 kuni 2011 tõusnud üle 300 protsendi ja väärtpabereid on vahetatud 7,6 miljardi euro eest. Milliseid trende on võimalik leida vaadates neid andmeid päevade kaupa?

Categories: Eesti, Statistika 0 like

Cherry.ee veebilehel on andmed kõigi lõppenud päevapakkumiste kohta. Laadisin alla päevadiilide info alates esimesest pakkumisest (25.mai 2010) kuni 2012. aasta veebruarikuu lõpuni. Nende andmete põhjal saab teada, kas Cherry.ee kiire kasv on jätkunud, millised on olnud edukamad pakkumised, kui suure hulga pakkumistest moodustavad ilutooted, kas restoranide pakkumised on Cherry-le kõige kasulikumad ja palju muudki.

Kas naised alustavad Tartu suusamaratoni aeglasemalt ja kiirendavad järk-järgult, seevastu mehed hindavad oma võimeid üle ja alustavad ehk liiga kiiresti? Kas esimese viiesaja hulgas lõpetanud jaotavad oma jõudu erinevalt kui viimased 500? Kas raskeim tõus tuleks läbida võimalikult kiiresti või hoopis võimalikult ökonoomselt? Analüüs 17538 maratoniajast otsib vastust neile ja paljudele teistelegi küsimustele.

Kas vabariigi aastapäeva kõnede põhjal on võimalik Eesti majandusolukorda ette prognoosida? Kas vabariigi aastapäeva kõne on üles ehitatud “mina”- või hoopis “meie”-vormis? Kas Lennart Meri kõned on olnud pikemad kui Toomas Hendrik Ilvese kõned? Kes presidentidest on rääkinud iseseisvuspäeval majandusest, kes on puudutanud Venemaa teemat ja kes on rõhutanud vabaduse tähtsust? Mitmele püstitatud küsimusele annab üldse vastuse märksõnadel põhinev analüüs vabariigi aastapäeva kõnedest?