“Ma soovitan kõigile noortele – õppige reaalained,” kõlab riigikogu esimehe Ene Ergma sõnum õpilastele.[1] Majandusprofessor Raul Eamets nimetab aga reaalainete perspektiivikust müüdiks, sest tema sõnul saavad sotsiaalteaduste lõpetajad kõrgemat palka.[2] Kummal on õigus?

Kuidas seda välja selgitada?

1.) Hea arvamus on argumenteeritud ja toetub andmetele. Palk on sobiv võrdlusvahend: suurem palk näitab, et tööjõuturul on nende erialade lõpetajate järele nõudlust.

2.) Elu pole must-valge. On vale ja igav võrrelda vaid pehmete erialade keskmist sissetulekut reaalerialade keskmise sissetulekuga.

  1. a.) Tulemus sõltub suuresti, milliseid aineid loeme pehmeteks, milliseid reaalseteks. Kas õigusteadus ja majandus on pehmed erialad? Mõned arvavad, et on. Teised arvavad, et ei ole.[3]
  2. b.) Nii pehmetes kui ka reaalerialades on tasuvamaid ja vähem tasuvamaid erialasi. Kaotame palju huvitavat informatsiooni, kui agregeerime andmeid. Peaksime andmeid uurima erialade kaupa.

3.) Analüüs peab põhinema kvaliteetsetel andmetel. On julge ja naiivne arvata, et veebiküsitluse käigus küsitav palgasumma on üldistatav. Palk on ülimalt privaatne info. Inimesed ei taha seda avaldada. Kui avaldavad, siis võib-olla umbmääraselt. Paljud jätavad palgaküsimusele vastamata. Kas vastamata jätavad pigem kõrgepalgalised? Või madalapalgalised? Raul Eametsa väide, et sotsiaalteaduste magistrandid (aga mitte bakalaureused) saavad kõrgemat palka, põhineb aga veebiküsitlusel. Isegi kui loota, et andmeid on korrektselt analüüsitud, ei saa tulemusi uskuda, sest valim ei iseloomusta kuidagi üldkogumit.

Kust saada usutavat palgainfomatsiooni, kui inimesed ise oma palganumbrit avaldada ei soovi? Ideaalsel juhul saaks vastava informatsiooni Maksu- ja Tolliametist.

Eelmise aasta lõpus avaldaski statistikaamet koolilõpetajate andmebaasi, kus on ühendatud Eesti Maksu- ja Tolliameti, Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS), Rahvastikuregistri ja Eesti Töötukassa andmed.[4] Seal on informatsiooni 2006-2011. aastal lõpetanud üliõpilaste 2012. aasta palga kohta. Seda andmestikku uurimegi.

Muidugi pole seegi andmestik ideaalne. Meil puudub informatsioon välismaal töötajate kohta. Me ei tea, kes töötas poole kohaga. Me teame palganumbrit vaid 2012. aasta kohta. Aga paremat andmestikku palkade kohta on raske loota saada.

 

1.) Rohkem haridust on parem

Enne kui vaatame erialasi konkreetsemalt, on huvitav vaadata suuremat pilti. Järgneval joonisel on näidatud 2006-2011 aastal ülikooli lõpetanute mediaanpalk 2012. aastal erialade kaupa.

Kõrgem haridus, kõrgem palk.

Iga joon tähistab ühte eriala ning on selge, et iga eriala korral on magistrandi palk kõrgem. Kas selle pärast, et targemad õpivad edasi? Või magistrikraad lisabki rohkem väärtust? Ilmselt mõlemad.

 

2.) Tipmised

Milliste erialade lõpetanute palk on kõrgeim?

Parima palgaga erialad.

a.) Arvutiteaduste ülemvõim on suur ja selge.

b.)  Lisaks on kõrge palgaga teada-tuntud õigus ja ärindus.

c.) Kõrget palka teenivad ka tehnikaalalde (inseneeria) lõpetajad.

 

3.) Alumised

Milliste erialade sissetulekud on nigelad?

Nigela palgaga erialad.

a.) Humanitaaria väljavaated on kohutavad. Neid on palju. Nad saavad madalat palka. Üleproduktsioon? Ilmselt küll.

b.) Aga bioteaduste lõpetajate mediaanpalk on isegi väiksem kui humanitaaridel. Ilmselt pole tööjõuturul hinnas „Caenorhabditis elegans on ümarusside hõimkonnast“ peast tsiteerimine.

 

4.) Doktorandid

Kas doktorikraad tasub ära?

Kas doktorikraad tasub ära?

a.) Kõrgem haridus, kõrgem palk. Magistrite palk on parem kui balakalaureuste sissetulek. Doktorikraadiga inimeste palk on kõrgem kui magistrite palk. Ja nii iga eriala korral.

b.) Õigusteaduse puhul on doktorikraadi mõju vägagi märgatav: doktorite palk on 100% suurem magistrite palgast.

c.) Matemaatikute palka sobib kirjeldama vana anekdoot:

Mis vahet on matemaatika doktorandil ja suurel pitsal?

Suur pitsa toidab nelja-liikmelise pere.

 

5.) Sinu eriala

Järgmisel joonisel on toodud välja kõik erialad. Kliki pildil, et näha, mis on sind huvitava eriala mediaanpalk.

link_to_palk

 (suurema joonise nägemiseks kliki pildid)

 

6.) Suhteline erinevus

Mitu protsenti suurem või väiksem on sinu eriala lõpetanute palk võrreldes keskmise ülikoolilõpetajaga?

Palkade suhteline erinevus keskmisest.

 

Ole kursis ka järgmiste postitustega:

 

Loe ka:

  • Riigikogu liikmete sotsiaalvõrgustik – I osaRiigikogu liikmete sotsiaalvõrgustik – I osa (1)
    Sõnaga "sotsiaalvõrgustik" seostatakse esmalt Facebooki, siis Twitterit ja võib-olla lõpuks isegi blogisid ja foorumeid. Parlamendi liikmete hääletustulemuste […]
  • Postiindeksid – kus, miks ja kuidas?Postiindeksid – kus, miks ja kuidas? (8)
    Kirju saates või dokumentidele aadressi märkides tuleb sageli täpsustada postiindeks - 5st numbrist koosnev kood, mis tähistab teatud piirkonda. Aga millist […]
  • Kuidas valikvastustega testides skoorida?Kuidas valikvastustega testides skoorida? (0)
    Mulle meeldivad valikvastustega testid. Need on võrratud, sest õiget vastust teadmatagi on võimalik küsimus maksimumpunktidele vastata. Kuidas aga suurendada […]
Kategooriad: Analüüs, Eesti, Statistika

11 kommentaari

  1. Krista Fischer says:

    Millegipärast ei ole noored TÜ matemaatilise statistika eriala lõpetanud leidnud endale eriti tasuvaid töökohti. Kas on probleem väheses eneseusus või pole ettevalmistus see, mis ta võiks olla? Olen tähele pannud, et paljud väga edukad ja juhtivatel kohtadel töötavad inimesed on tegelikult erialalt matemaatikud või isegi statistikud (seda nii maailmas kui tegelikult isegi Eestis), hoolimata sellest, et ametinimetuses neil õpitud eriala ei kajastu. Matemaatikaharidus annab väga tugeva loogilise-analüütilise mõtlemise oskuse ja see on see, mis elus edasi viib. Võiks soovitada statistikutest tööotsijatele mõelda suurelt ja julgeda panna ennast proovile ka ametites, mis esmapilgul otseselt erialased ei tundugi.
    /kirja alla võiks kirjutada “Krista, genoomika vanemteadur” 🙂

    • tanel says:

      Ma arvan, et matemaatikat ei osata vaadata üldhariduslikus kontekstis ja arvatakse, et ülikoolis matemaatika õppimine peaks andma mingi selge kutse. Õpid õigust, saad juristiks. Õpid meditsiini, saad arstiks. Õpid matemaatikat, saad matemaatikuks? Ja ilmselt on asi ka eneseusus. Näiteks eelmine aasta läks vähemalt kaks õpilast pärast matemaatika bakalaureusekraadi kättesaamist kutsekooli
      (raamatupidamist, logistikat) õppima…

  2. Krista Fischer says:

    Veel: võrdluseks võiks vaadata Ameerika andmeid:
    http://www.payscale.com/college-salary-report-2014/majors-that-pay-you-back
    Statistika eriala osas on seal pilt hoopis teine – computer science on küll tasuvam, aga vahe pole sugugi suur ja majandusharidus oleks igal juhul kehvem valik.

    • Kalle says:

      IT on eestis ebaproportsionaalselt kõrgelt tasustatud kuna turul valitseb väga suur kvalifitseeritud tööjõu puudus. Lisaks veel tehakse lõviosa toodangust välismaale ning seal ollakse nõus korraliku töö eest maksma märksa kõrgemaid summasid.

  3. Toomas Krips says:

    Märgiks ära, et magistrant ei tähenda mitte inimest, kellel magistrikraad käes, vaid hoopis inimest, kes magistrantuuris õpib. Nõndasamuti ei ole doktorandil doktorikraadi, vaid ta alles üritab seda saavutada.

  4. Mats says:

    Ma saan aru, et andmed, millest lähtusid olid ilmselt piiratud. Kuid “humanitaaria” on väga lai ja ei anna üldsegi head pilti sellest, mis tööturul toimub.

    Filosoofia kraadiga inimene ei ole samas olukorras inglise filoloogiga, kes ei ole samas olukorras teatriteadlasega, kes ei ole samas olukorras ajaloolasega jne.

  5. J says:

    Omades sõpru nii Skypes kui arstide seas.
    Kui sa ei ole otseselt geenius (maailmas täiesti tipp), siis ei ole võimalik saada arsti palgale isegi mitte ligilähedale.
    Sõber on perearst. Ta teenib tegelikult tunduvalt rahulikuma tööpäevaga sama palju, kui >90% mediaanist teeniv itimees. (tark mees, ise ta muidugi ei tunnista, et tema tööpäev on rahulikum, väidab vastupidist ja siis imestab, et miks ma peale tööpäeva lõppu, enne kella 16.00 ei jõua talle mingeid asju andma).

    See on ka loogiline, sest häid arste (nagu ka juriste) ei jätku kõigile.

    Kus on siin skaalal Soomes töötavad arstid?

  6. Margus says:

    Ma arvasin, et füüsika, keemia jms käib kah tehnikaalade alla, aga paistab, et mitte. Niiet järeldus: Tartu Ülikooli loodusteaduseid õppima minna pole mõtet. Võiks seda poini kah rõhutada artiklis. Niiet Ene Ergma võiks oma soovitustes nats spetsiifilisem olla, sest andmetest lähtub, et füüsika, keemia, materjaliteadus jne ei ole kasulik ala.

  7. Madis says:

    Mis on pildil valesti? Arvuti- ja tehnikateadustes ei tasu doktorikraadi tegemine ennast ära! Nii aga pole võimalik kõrgtehnoloogiliseks riigiks saada…

  8. kkk says:

    Ma usun, et õige on arvutiteadus, mitte -teadused. Kas ütleksite õigusteadused?

Avalda arvamust