Kas naised alustavad Tartu suusamaratoni aeglasemalt ja kiirendavad järk-järgult, seevastu mehed hindavad oma võimeid üle ja alustavad ehk liiga kiiresti? Kas esimese viiesaja hulgas lõpetanud jaotavad oma jõudu erinevalt kui viimased 500? Kas raskeim tõus tuleks läbida võimalikult kiiresti või hoopis võimalikult ökonoomselt? Analüüs 17538 maratoniajast otsib vastust neile ja paljudele teistelegi küsimustele.

Esmalt oleks huvitav teada saada, milline lõik on kõige raskem, kui raskus defineerida lõigu keskmise kiirusena. Kas stardist Matuni, Matust Andeni, Andest Kuutseni, Kuutsest Peebuni, Peebust Paluni, Palust Hellenurmeni või Hellenurmest finišini. Oleks loogiline, et kõige raskem on Matu-Ande lõik, sest seal on ju kogu raja raskeim koht – Harimäe tõus. Samas Harimäe tõusule järgneb suur laskumine ning kokkuvõttes ei pruugi Matu-Ande lõik olla raskeim. Lisaks tundub, et lõigus Peebu-Palu on kõige rohkem langusmeetreid ning see võiks kujuneda kiireimaks ja kergeimaks lõiguks.

Näeme, et 2010. aasta graafik erineb märgatavalt teistest. Põhjus seisneb lõikude erinevas jaotamises – 2010. aastal oli teine ajavõtukoht Harimäe tipus ja kolmandaks punktiks Kuutse. Seega jätame 2010. aasta graafiku hetkeks kõrvale. Ilmneb, et number 4-ga tähistatud lõigul Kuutse-Peebu on keskmine kiirus kõige väiksem aastatel 2009,2011 ja 2012. Seega võiks tegu olla raskeima lõiguga. Rajaskeemi vaadates ei erine Ande-Kuutse ja raskeimaks kujunenud lõik Kuutse-Peebu palju, kuid erinevus kiirustes on märgatav. Graafiku põhjal saab veel öelda, et kergeimaks lõiguks pole alati olnud kõige rohkem langusmeetreid sisaldav Peebu-Palu lõik.

 

KAS EESPOOL LÕPETANUD SUUSATAJATE SÕIDUSTRATEEGIA ERINEB TEISTEST?

Kas paremad ja kiiremad suusatajad läbivad rada teistest erinevalt? Võib-olla esiviiesajas lõpetanud suusatajate aeglaseim lõik polegi Kuutse-Peebu? Kas eespool lõpetanud suusatajate keskmine kiirus läheb iga järgneva lõiguga suuremaks? Samas viimaste seas lõpetanud alustavad enda kohta kiiresti ja nende keskmine kiirus langeb iga järgneva kilomeetriga?

Imelikul kombel on 500 parema seas lõpetanud suusatajate keskmine kiirus aeglaseim viimases lõigus. Osaliselt saab seda põhjendada tekkinud lumesajuga. Kui vaadata aga kahte esimest vaheajapunkti, siis on näha, kuidas suur rahvahulk on mõjutanud suusatamiskiirust: esimesel viiesajal on teise lõigu (Matu-Ande) keskmine kiirus madalam kui esimese lõigu (start-Matu) keskmine kiirus.  Kohtadel 500-1000 lõpetanud suusatajatel on veel samuti kiirus teises lõigus väiksem kui esimeses, kuid järgnevatel on antud seos juba vastupidine.

 

KAS NAISED JAGAVAD OMA JÕUVARUSID PAREMINI KUI MEHED?

Mehi peetakse rohkem riskialtimaks, naisi iseloomustatakse aga rohkem omadussõnaga “tasakaalukas”. Investeerimisel tuleb meeste ja naiste isikuomaduste erinevus selgelt välja: mehed teevad rohkem tehinguid ja võtavad suuremaid riske kui naised, seevastu keskmise naise investeerimisportfelli tootlus on suurem. Kas meeste ja naiste isikuomaduste erinevus tuleb välja ka maratonisõidus? Näiteks mehed võtavad suuremaid riske ja alustavad maratoni pigem kiiremini kui naised? Naised on aga ettevaatlikumad ning alustavad pigem aeglasemalt, aga see-eest on nende lõpukiirendus parem?

Graafikult selgub, et naised alustasid 2012. aasta maratoni tagasihoidlikumalt – keskmine kiirus stardist esimese vaheajapunktini oli madalam kui kogu distantsi keskmine kiirus. Meeste puhul oli antud kiirus aga kogu keskmisest suurem. Naiste stardikohad on pigem tagumises osas ning suur stardigrupp võib keskmist kiirust esimese vaheajapunktini küllalt palju mõjutada. Seega ei saa meeste ja naiste riskijulguse kohta esimese vaheajapunkti põhjal midagi öelda. Küll aga võime viimasel lõigu keskmise kiiruse põhjal arvata, kui õnnestunud on kiiruse valik eelnevatel lõikudel – kui keskmine kiirus viimasel lõigul jääb kogu distantsi keskmisele kiirusele märgatavalt alla, siis pigem on maratoni eelnevalt sõidetud liiga kiiresti. Graafikult on näha, et naiste keskmine kiirus viimasel lõigul on nende kogu distantsi keskmisele kiirusele lähemal kui meeste puhul. Ka protsentuaalselt. Veelgi enam, antud erinevus ei paista ainult graafikult, vaid ka statistiliselt testid kinnitavad,et viimasel lõigul on naiste keskmine kiirus kogukeskmisele lähemal võrreldes meestega. Kõige huvitavam on asjaolu, et see sama erinevus esines ka 2009. ja 2010. aastal, kuid mitte 2011. aasta maratonil, mil külma oli -20 kraadi ja meedias oli rohkeilt artikleid, kuidas maratoniks valmistuda, kas maraton toimub, kas sellise külmaga on mõistlik maratonile minna jne. Seega võiks arvata, et 2011. aastal vähendas külm ilm ja rohked ettevaatlikkusele suunatud meediakajastused meeste riskijulgust.

 

KAS TARTLASED ON PAREMAD SUUSATAJAD KUI TALLINLASED?

Korvpallis on lihte – Tartu Ülikooli korvpallimeeskond ja Kalev Cramo selgitavad välja, kumb piirkond on parem korvpallis. Aga suusatamises? Viimane aasta jäi korvpallis peale Kalev. Äkki siis tartlased on paremad suusatamises?  Uurime tartlaste ja tallinlaste keskmisi kiirusi erinevates ajavõtupunktides. Tulemus võiks lisaks peegeldada, kus on paremad tingimused suusatamiseks – Tartus või Tallinnas.

Kuna aritmeetiline keskmine ei pruugi alati tunnuseid korrektselt kirjeldada, siis vaatame ka kogu distantsi keskmise kiiruse jaotuseid:

Graafikud  näitavad, et tallinlased ja tartlased on võrdsed suusamehed. Kedagi paremaks nimetada poleks statistiliselt korrektne.  (NB! Tartu tähistab siin maakonda, mitte linna)

 

KAS 70-AASTASED HÄRRAD SÕIDAVAD MARATONI KIIREMINI KUI NOORED NEIUD?

Kas nooremad suusatajad on paremad kui vanemad? Maraton eeldab palju treeningtunde ning vanusega kaduv kiirendus ja äkilisus pole esmatähtsad. Lisaks oleks huvitav teada saada, kas maratoniaegade põhjal on võimalik öelda, mis vanuses võiks harrastussuusataja sõita oma parima maratoni?

Graafikult võib oletada, et tavaline harrastussuusataja, teeb oma parima maratoni  M45 või N45 klassi kuuludes. Kas ikka võib? 40-45 aastaste hulgas ei ole enam nii palju esmaüritajaid ja proovijaid, kes viivad keskmise kiiruse vanusegrupis alla. Kindlamini võib aga väita, et pärast 45-ndat eluaastat maratoniaeg kiiremaks ei lähe.

Lisaks ilmneb huvitav fakt, et keskmine 60-70 aastane härra sõidab maratoni kiiremini kui N21 klassi kuuluv keskmine neiu.

 

UUS OSALEJATE REKORD. AGA KUST SEE KASV TULEB?

Nii 2009, 2010, 2011 kui ka 2012. aastal tehti Tartu maratonil uued taasiseseisvumisaegsed osalemisrekordid (arvestades pikal ja lühikesel distantsil osalejad kokku). Pikal distantsil lõpetas 2009. aastal 3668 inimest, 2010. aastal 4788 suusatajat, 2011. aastal 4777 suusatajat ning 2012. aastal 5114 suusatajat. Kuna maratonisõitjatest ligikaudu 90% on mehed, siis vaatame meeste vanusegruppide histogrammi, saamaks teada, millises vanuses osalejaid maratonile juurde tuleb.

Graafikult on näha, et kui 2010. aastal tuli osalejate arvu suur kasv pigem noortemate suusatajate arvu kasvamisest, siis 2012. aastal on noortemate osalejate arv vähenenud ning kasv on tulnud pigem 40-aastaste ja vanemate osalejate arvu suurenemisest. Olgu märgitud, et naiste arv on muutunud pikal distantsil aastatel 2009-2012 järgnevalt: 344 -> 519 -> 472 -> 562.

Uurime, kas maratonile on tulnud pigem uued osalejad või suusatajad, kes on varasemalt juba Tartu maratoni läbinud.

Ilmneb, et esimest korda maratonil osalenute arv on vähenenud juba 2 aastat, kuid maratonil juba osalenud suusatajad tulevad järgmisel aastal usinamalt uuesti.

 

KUIDAS LÄBIDA RASKEIM TÕUS?

Kas Harimärgi tuleks läbida võimalikult aeglaselt ja jõudusäästvalt? Või on hoopis mõistlik Harimäe tõus võimalikult kiiresti läbida, sest seal võib võita kõige rohkem kohti? 2010. aastal oli teiseks vaheajapunktiks Harimägi ning see annab hea võimaluse analüüsimiseks, mis juhtus nendega, kes läbisid Harimäe tõusu pigem kiiresti, ja kas väga aeglaselt tõusu sõitnud võitsid järgnevate kilomeetritega palju kohti.

Kuidas otsustada, kas Harimäe tõus on sõidetud pigem kiiresti või pigem aeglaselt? Selleks võrreldi suusataja esimese lõigu keskmist kiirust teise lõigu omaga (Matust Harimäeni).

Vertikaalteljel on näidatud suusataja koht vastavas ajavõtupunktis. Sinisega on värvitud suusatajate kulgemine, kelle keskmine kiirus Matust tõusu tippu Harimäeni oli vähemalt 40% aeglasem kui kiirus stardist Matuni. Nemad läbisid tõusu pigem aeglaselt. Roosaga on märgitud suusatajad, kelle vastav kiirus oli 20% või vähem aeglasem. Nemad läbisid tõusu pigem kiiresti.

Näeme, et kui suusataja on Harimäe tõusu läbinud pigem kiiresti (roosad jooned), siis jätkas ta maratoni tõusvas tempos. Need, kes läbisid Harimäe tõusu aeglasemalt (sinised jooned) sõitsid edasi pigem langustrendis. Muidugi ei saa antud graafiku põhjal väita, et Harimäe tõus tuleks võimalikult kiiresti sõita – roosaga on enamasti märgitud ju need suusatajad, kes olid alguses grupis liigselt kinni ning ei saanud kohe omas tempos sõita. Küll saab aga väita, et kui Harimäe tõus kulgeb väga raskelt, siis tõenäoliselt jätkub järgnev sõit raskelt ning langevas tempos.

KAS EESNIMI ÜTLEB, KUI HEA SUUSATAJA OLLAKSE?

Huvi pärast võiks pilgu heita ka eesnimedele. Kas leidub mingi eesnimi, mis näitab ära, et tegu on hea suusamehega? Või mingi eesnimi, mille korral on teada, et nad jäid 2012. aasta Tartu maratonil pigem tahapoole?

Ilmneb, et Alexander ja Andrey on väga sportlikud nimed – kõik nad lõpetasid esimeses pooles. Teisalt, Alexandrite ja Andrey’de elukohaks oli mõni Eesti maakond ainult kahel juhul. Seega on mõistetav, miks nende nimi esines pigem eespool (välismaalt maratonile tulnud on pigem paremad harrastussuusatajad).

Graafikult paistab, et tagumises pooles on nimed Maria ja Katrin. See on jällegi mõistetav, sest naised on keskmiselt nõrgemad sõitjad kui mehed. Lisaks selgub, et ükski Ilmar polnud halvemal kohal kui 3000. Märgime, et paljusid teisi levinud nimesid pole eraldi välja toodud, sest kõigi teiste vähemalt 8 korral esinenud nimede puhul oli tulemusi nii esimese 1000 seas kui ka viimase tuhande seas.

 

VIIMASE LÕIGU SUURIMAD KIIRENDAJAD JA SUURIMAD KUKKUJAD

Kas need, kes suutsid viimasel lõigul oma kiirust tõsta vähemalt 10% eelmise lõiguga võrreldes, on pigem eespool lõpetajad? Aga need, kelle kiirus kukkus 10% võrra? Kas neid võib nimetada suusatajateks, kes ei oska oma energiavarusid õigesti jagada?

Analüüsi alguses nägime, et esimestel kohtadel sõitjate kiirus oli viimases lõigus aeglasem kui eelviimases lõigus Palu Hellenurme. See graafik näitab, et nende kiirus oli vähemalt 10% aeglasem. Lisaks selgub,  et osadel keskmikel jätkub veel jõudu, et lõpus oluliselt kiirendada ning pigem on viimase lõigu kiirendajad ja kukkujad siiski tagumises pooles lõpetajad.

Kui soovid kursis olla ka järgmiste analüüsidega, siis liitu stat24.ee facebooki lehega:

Andmed on saadud Tartu maratoni veebilehelt

Kas analüüs meeldis?

Loe ka:

Kategooriad: Analüüs, Eesti, Statistika

10 kommentaari

  1. John says:

    Ma soovitaks tutvuda 1984 ilmunud raamatukesega A.Kivistiku “Suusatama”(raamatukogudes peaks olema saada) milles on muuhulgas esimeste maratonide statistline analüüs-oleks huvitav kõrvutada tänapäevaga+leiaks lisanäitajaid mida tasuks analüüsida.

    Ja antud analüüsist suur osa läheb vett vedama sellest et ametlikud TP-de vaheliste lõikude pikkused ei ole korrektsed, Kuutse-Peebu on tegelikult pikem ja mõni naaberlõik(ilmselt Peebu-Palu) vastavalt lühem.

    • tanel says:

      Aitäh soovituse eest! Proovin tutvuda raamatuga “Suusatama”.
      Klubi Tartu Maraton’ilt sain veidi täpsemad TP-de vahelised pikkused, kui on toodud rajaskeemil: http://tartumaraton.ee/failid/File/TM2012/41TM_rada_2012_www.pdf
      Usun, et antud andmed ei erine väga palju tegelikkusest. Ja kui peaksidki erinema, siis väärtuse kaotaks ainult esimene graafik (“milline lõik on kõige raskem”), kõigilt teistelt graafikutelt oleks võimalik siiski peamine sisu välja lugeda.

    • John says:

      Tasuks võrrelda erinevate vanusegruppide võitjate aegasid.

      Kui jaks käib üle äkki saaks vaatluse alla võetud aastaid lisada?

      Kas parim iga teha rekord on 45,või on hoopis praegu selles vanusegrupis olijad tugevast põlvkonnast, mis tegi graafikusse tipukese ka eelmises vanusegrupis olles ja teeb võib-olla ka 5 aastat vanemaks saades?

  2. Rain says:

    Soovitan analüüsida maratoni lõpukohti sünnikuust lähtuvalt. Hüpotees võiks olla, et talvekuudel sündinud on paremad suusatajad. On ju kõik meie endisaegsed tippsuusatajad talvekuudel sündinud (Veerpalu, Mae, Olle, Šmigun). Samas on mitmeid suusatajaid, kes vaatamata raskele tööle tippu saanud ei ole ning sündinud suvekuul (nt M. Aasmäe).

    • Laur says:

      Päris huvitav hüpotees Rainilt. Ootaksin põnevusega, kuna ise olen detsembris sündinud 🙂

    • tanel says:

      Sünnikuude ja Eesti tippsuusatajate teema üle on veidi arutletud blogis “Chicago sõnumid”:
      [“Mis on ühist meie olümpialootustel Andrus Veerpalul, Jaak Mael ja Kristina Šmigun-Vähil? Vastus: nad kõik on sündinud veebruaris. Asi on tegelikult veel huvitavam: 50% Eesti murdmasuusatamise koondiste liikmetest on sündinud aasta kolmel esimesel kuul. Samas kui aasta viimasel kolmel kuul on sündinud alla 5%.”]
      http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2010/01/24/kust-tulevad-tahed/

  3. Indrek Saul says:

    Analüüsi puhul tuleb alustada eesmärgist – milleks seda tehakse. Visualiseerid võib kõike, aga millel pilt vastama peab? Mis on kasu?

    Näiteks tõdemus et “45 aastased sõidavad kiiremini kui 21 aastased” – mida sellega saab peale hakata? Või et naised sõidavad ühtlasemas tempos? Põnev teada, aga kasu ei midagi, ei korraldajatele, ei osalejatele.

    Millest võiks olla kasu, on raja läbimise taktikate analüüs ja sellest tulenevad soovitused kiiruste valikuks distantsil, et võidukalt lõpetada. See on paraku jäänud poolikuks, graafikul on tohutu parv tulemusi, süstematiseerimine aga vaid kahes lõikes – punane/sinine ühe lõigu suhtelise tempo alusel.

    Nimede analüüsis on analüütik astunud tuntud “pärast seda ei ole veel selle pärast” lõksu. Küsime – miks on Alexander kõvem suusamees kui Enn? Mida me selle teadmisega peale hakkame? Muudame nime enne maratoni? Kas kõik kes tahavad, et ta lapsest saaks kõva suusamees, peaks oma lapsele Alexander nimeks panema? Kas Aleksander ka töötab või peab nimes kindlasti X olema? Väike vihje – uurige kuidas nimede esinemissagedus sõltub sünniajast….

    • tanel says:

      Taktika valmisel on alati kasu ütlusest: “Kui sa maratoni esimeses pooles ei muretse, et sõidad liiga aeglaselt, siis tõenäoliselt suusatad sa liiga kiiresti.”

  4. Raud says:

    Mulle meeldis see Tallinn vs Tartu esimene joonis. See justkui kinnitaks hüpoteesi, et tartlased sõidavad mägesid paremini ja tallinlased lauskmaad. Mis on ka loogiline, tartlased saavad kipelmaastikul klassikasammu harjutada ja tallinlased raiuvad Pirital ja Nõmmel paaristõukeid.

  5. Kaur says:

    Mind huvitaks, kuidas on muutnud finišiaegade / kiiruste jaotus aastate lõikes. Kas suusatajate tase on muutunud ühtlasemaks, või on tekkinud / suurenenud “võitjate lähedal” olev tugevate harrastajate rühm, või pole mingit muutust? Kas 10%, 30%, 50% kaotust võitjale andis 2009 & 2012 sama suhtelise koha?

    Kõhutunne ütleb, et viimased lumised talved on lubanud palju harjutada ja see on taseme jaotust osavõtjate vahel kuidagi mõjutanud, aga kuidas?

Avalda arvamust John