Kas vabariigi aastapäeva kõnede põhjal on võimalik Eesti majandusolukorda ette prognoosida? Kas vabariigi aastapäeva kõne on üles ehitatud “mina”- või hoopis “meie”-vormis? Kas Lennart Meri kõned on olnud pikemad kui Toomas Hendrik Ilvese kõned? Kes presidentidest on rääkinud iseseisvuspäeval majandusest, kes on puudutanud Venemaa teemat ja kes on rõhutanud vabaduse tähtsust? Mitmele püstitatud küsimusele annab üldse vastuse märksõnadel põhinev analüüs vabariigi aastapäeva kõnedest?

Lennart Meri vabariigi aastapäeva kõnede pikkus on varieerinud 1200 ja 3200 sõna vahel. Kui 1200-sõnalise kõne ettekandmine võtaks 10 minutit, siis 3200- sõnaline kõne ettekandmisele läheks pea pool tundi. Suur erinevus.  Arnold Rüütli kõned on olnud aga enam-vähem ühesuguse pikkusega- keskmiselt 1800 sõna. Ka Toomas Hendrik Ilvese kõnede pikkuse varieerivus on olnud väike – keskmine kõne on olnud 2300 sõna – kuid tema kõned on olnud pikemad kui Rüütli omad.

Tähelepanuväärne on fakt, et 2008. aastal, kui president Ilvese iseseisvuspäeva kõne lause keskmine pikkus oli 10,5 sõna – väikseim väärtus 20 iseseisvuskõne seas – siis sidesõnade osakaal oli 20 iseseisvuskõne seas kõige suurem ehk 11,4%. Mõistlik oleks ju arvata, et mida pikemad laused, seda rohkem kasutatakse sidesõnu, et lauseid liita ning lühemate lausete puhul võiks olla vähem müra ja rohkem sisulisi sõnu.

Kas presidendid avaldavad kõnedes oma arvamust või üldistavad nad oma mõtted kõigi eestlaste peale? Graafikult on näha, et Toomas Hendrik Ilves kasutab rohkem “meie”-vormi kui eelmised presidendid. Arnold Rüütel on kasutanud väga vähe “ma” – vormi – arvatavasti viitab sellele, et ta ei kirjutanud oma kõnesid ise.

Eesti on väike, kuid siiski osa Euroopast ja maailmast. Integreerumine Euroopaga on pea iga-aastane teema.

Kas vabariigi aastapäeva kõnede analüüsimisega on võimalik ette prognoosida Eesti majandusolukorda? Mida raskemad on ajad, seda rohkem tuuakse iseseisvuspäeva kõnedesse sisse majandusteemasid ning parematel aegadel jäetakse majandusteemad pigem välja. Võiks arvata, et kui majandusteemade arv kõnes on saavutanud uue miinimumi, siis tõenäoliselt head ajad kaua ei jätku. Kuid majandussõnade sagedus kõnes on seni käitunud siiski paremini tagasivaatava indikaatorina: konstateerib fakti, et majanduskriis on juba olnud või kestab veel (vt Vene kriisi, hiljutise masu ajal peetud kõnesid). Joonistelt on veel näha, et president Ilves on oma kõnedes rohkem puudutanud majandusteemasid kui eelnevad presidendid.

 

Kui leidsite huvitavaid seoseid, tekkis uusi mõtteid, siis palun avaldage oma arvamust ja kirjutage kommentaar.

Kui soovite kursis olla ka järgmiste analüüsidega, siis liituge stat24.ee facebooki lehega:

Kas selles postis oli midagi huvitavat?

Loe ka:

Kategooriad: Analüüs, Eesti, Statistika

4 kommentaari

  1. Tarmo Jüristo says:

    Sõnapilved oleks ka huvitavad näha, ilmselt iga aasta kohta läheks paljuks, aga presidentide kaupa näiteks?

    • tanel says:

      Sõnapilvede tegemisel on üks keeruline nüanss: selleks, et leida, millised sõnad esinesid kõige sagedamini, tuleb muuta kõik sõnad algvormi. Näiteks sõnad “majandus”, “majandust”, “majanduse” jne tuleb lugeda üheks sõnaks. Eelnevate graafikute tegemisel sain selle lahendatud, kuid sama algoritmi ja lahenduse põhimõtet ei saa antud juhul kasutada.

      Levinumad sõnad presidentide kaupa:

      Meri: Eesti, meie, Euroopa, riik, rahvas, täna, Riigikogu, vabariik, ühiskond, vene, maailm

      Rüütel: Eesti, meie, Euroopa, riik, rahvas, aasta, ühiskond, koostöö, maailm, iseseisvus, kultuur

      Ilves: Eesti, meie, riik, Euroopa, täna, rahvas, raha, demokraatia, majandus, sõber, tulevik

      Esimesed 6 sõna on kindlasti sagedamini esinenud sõnad (need on aga presidentide kaupa sarnased), viimaste sõnade puhul võib olukord natukene muutuda, kui lugeda ka kõik erinevad käände-või pöördevormid sisse.

  2. […] Kui president Lennart Meri vabariigi aastapäeva kõnede pikkus on varieerunud 1200 ja 3200 sõna vahel, siis Arnold Rüütel pidas keskmiselt 1800 sõna pikkuseid kõnesid, president Toomas Hendrik Ilves on oma sõnumi aga edastanud keskmiselt 2300 sõnaga, kirjutas Pärnamaa oma analüüsis. […]

  3. […] Kui president Lennart Meri vabariigi aastapäeva kõnede pikkus on varieerunud 1200 ja 3200 sõna vahel, siis Arnold Rüütel pidas keskmiselt 1800 sõna pikkuseid kõnesid, president Toomas Hendrik Ilves on oma sõnumi aga edastanud keskmiselt 2300 sõnaga, kirjutas Pärnamaa oma analüüsis. […]

Avalda arvamust Presidentide kõnede analüüs: Ilves rääkis majandusest enim « ArnoMedia